Spirulina on mikroskoopiline magevee vetikas, mis sisaldab kehale tähtsaid mineraalaineid sh seleeni ja kaltsiumit ning suurel hulgal aminohappeid (metioniini, tsüsteiini). Samuti harvaesinevat fükosüaniini nimelist polüpeptiiti, mis aitab puhastada maksa ja närvisüsteemi kahjulikest mürkainetest. Fükosüaniin on sinise värvusega pigment, mida ei leidu teistes taimedes.

Tegemist on surematu eluvormiga, mis on olnud võimeline arenema 3,5 miljardi aasta vältel. See vetikas töötleb väsimatult päikesevalgust toiduks, olles lihtsaima eluvormina kõige vähem vastuvõtlik saaste suhtes. Spirulina on unikaalne oma täiuslikult tasakaalustatud proteiinisisalduse poolest: sisaldab ligikaudu 70% inimorganismile kergelt omastatavat proteiini. Spirulina proteiin on 95% seeditav, võrreldes loomse proteiiniga, mida omastatakse ainult 20% ulatuses. Spirulinas on 18 üldse 22-st eksisteerivast aminohappest. Kõrge beetakaroteeni sisaldus, mis on antiosküdandiks ja mis kehas muutub A-vitamiiniks. A-vitamiin on kasulik silmadele, nahale, hammastele, küüntele, luudele ja tugevdab immuunsüsteemi.            
Spirulina on suurepärane B-vitamiini allikas, eelkõige B12-vitamiini, mis on oluline taimetoitlastele; samuti sisaldab ta E-ja K-vitamiini, kõrget rauasisaldust ja veel 14 erinevat loodulikku mineraali. Esindatud on asendamatud aminohapped, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Supertoit dieedipidajatele. Olles üks kõige toitainerikkaim produkt maal, on Spirulinas väga vähe rasva, kaloreid ja kolesterooli.
Nt. võib Spirulinat süüa enne tavalist söögikorda, siis sööme vähem ja küllastume kiiremini. Spirulinat on peetud mõjuvaks vahendiks keha puhastamisel kahjulikest ühenditest ja kasutatud närvisüsteemi stimuleerimiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, naha heaolu parandamiseks, allergianähtude ärahoidmiseks, aneemia puhul, toitainete omastamise soodustamiseks ning vähirakkude kasvu peatamiseks, HI-, Herpes Simplex`i viiruse peatamiseks ning radiatsioonist põhjustatud haiguste raviks.

Spirulina kõrge proteiinisisalduse avastasid teadlased 1970. aastatel, mil leiti, et Spirulina sisaldab 60%-70% proteiini, ületades selle näitajaga sojauba ja isegi looma- ning kanaliha. Spirulina mitmekesist ja rikkalikku toiteainetesisaldust kinnitab ka fakt, et NASA teadlased on valinud selle astronautide lisatoiduks.

Kasutamine: Spirulinat võib segada vee, mahla, jogurti või müsliga. Võib lisada püreesuppidele ja kastmetele.